11. – 14. aprillini neljandat korda toimuvad Pärnu Pärimusmuusika Päevad keskenduvad sel korral eeskätt Pärnumaa elava pärimuse hoidmisele ja edasi kandmisele. Festivali teema on piirkondade ja põlvkondade side ning seda sõnumit kannavad ka kontserdid, õpitoad ja klubiõhtud. Et tutvustada pärimusmuusika olemust laiemalt, toimub osa festivali kontserte ka maakonna kultuurimajades ning väljaspool traditsioonilisi esinemispaiku, sealhulgas Pärnumaa koolides ja lasteaedades. Kokku toimub Pärimusmuusika Päevade raames 18 kontserti ja 6 erinevat õpituba.
Kevadise aja tõttu toimuvad kõik kontserdid, õpitoad ja klubiõhtud siseruumides, mis küll piirab lustijate hulka ega võimalda massilisi kogunemisi, kuid hea kõlaga kontserdiruumid annavad võimaluse akustiliste instrumentide nüansside kuulmiseks ning jutuvestmiseks-kaasalaulmiseks. Täpsema info kontserdipaikade, aegade ja esinejate kohta leiab korraldaja kodulehelt www.rannarada.ee.
Festivali kavas on mitmeid kontserte, kus astuvad üles siinsed rahvamuusika edendajad-õpetajad koos oma laste ja õpilastega – Krista Sildoja, Raivo Sildoja, Olavi Kõrre, Raido Koppel, Ülle Jantson; samuti Margus Põldsepp koos Karksi-Nuia muusikakooli noortega. Pärnumaalt on pärit ka kunagine tuntud vanavara ja pärimusmuusika koguja August Pulst, kelle pea sajandi tagustelt ringreisidelt korjatud pärandit Krista ja Raivo Sildoja neljapäeval kell 18 Maarja-Magdaleena Gildi saalis toimuval kontsert-loengul tutvustavad.
Pärimusmuusika kujunemisest, vastasmõjudest ja seostest Euroopa ja maailma erinevate piirkondade muusika vahel jutustab Jaak Johansoni, Citra Krista Joonase ja Dave Murphy kontsertkava „Lamav Tiiger”. Iirimaalt pärit vile- ja flöödivirtuoos Dave Murphy viib laupäeval, 14. aprillil läbi ka iiri tinavile õpitoa. Erinevate piirkondade kultuuride mõjutustest toovad näite ka ansambli Svjata Vatra muusikud, kes ühendavad Eesti ja Ukraina pärimusmuusika traditsioone.
Pärimusmuusika Päevad lõpetab laupäeval, 14. aprill suur Pärnumaa Pillimeeste Paraad, kus eri põlvkondade ja kihelkondade muusikud kordamööda või üheskoos esinedes lisaks publikule ka üksteisele oma lugusid-laule tutvustavad. Oodata on mitmeid huvitavaid koosseise ning seniavastamata või ammu unustatud lugusid-laule. Siinkandis hästi tuntud ja elukogenud külapillimeeste kõrval astuvad üles ka nooremad pärimusmuusika harrastajad. Festivali lõpukontserdi ja tantsuõhtu sisustavad aga tänavu oma 40. tegevusaastat tähistav elav rahvamuusikalegend, ansambel Kukerpillid.
Pärnumaa pillimehed, kelleni veel üleskutse „paraadil“ esineda pole jõudnud, võivad korraldajatele endast julgelt märku anda ([email protected] või tel 516 3133.
Festivali korraldaja Ülle Jantson:
„Pärandkultuur, rahvamuusika sealhulgas, ei ole muuseumieksponaat, mida vajadusel riiulist välja võtta, et vaadata ja kuulata. Pärimusmuusika hulka kuuluvad ka meie vanaemade laulud ja vanaisade pillilood, mis veel kolm-nelikümmend aastat tagasi sageli ka raadios kõlasid ja mida vanemad inimesed seltskondades tänaseni laulda oskavad. Pärimusmuusika elab ja areneb tänapäevalgi, see on igapäevaselt meie ümber, nagu on veenvalt tõestanud kasvõi meie oma maakonna laulumemm Kihnu Virve või temaga korduvalt koos esinenud vanameistrid Kukerpillidest.
Pärimusmuusika hulgas on väga palju lastelaule, ringmänge, unelaule, mida emad tänaseni lastele õhtuti laulavad. Me sageli lihtsalt ei teadvusta endale, kust mingi lugu või laul pärit, kuid kanname sellegipoolest pärimust edasi.
Seekordse festivaliga püüamegi anda Pärnumaa eri piirkondade ja põlvkondade pärimusmuusikutele võimaluse kokku saada ja kogemusi ning repertuaari vahetada. Loodame, et nooremad muusikud tunnetavad seda väge, mis on vanade külapillimeeste lihtsates lugudes ja ilma eriliste nippide-nüanssideta esitustes ning et ka juba staažikad pillimehed leiavad, mida nooremate interpreteerimistest meelde jätta.
Kõigile klubiõhtute ning õpitubade külastajatele tahaks julgustuseks öelda, et tulge häbenemata ja mängige ühes meiega. Kel pilli pole, püüame kohapealseid instrumente omavahel jagada või tulge niisama kuulama, kaasa laulma või tantsima. See on meie kultuur ja meie pärand ning kõige parem viis seda säilitada ja järgmistele põlvkondadele edasi anda, on neid laule-pillilugusid võimalikult sageli laulda ja mängida.”
Kevadise aja tõttu toimuvad kõik kontserdid, õpitoad ja klubiõhtud siseruumides, mis küll piirab lustijate hulka ega võimalda massilisi kogunemisi, kuid hea kõlaga kontserdiruumid annavad võimaluse akustiliste instrumentide nüansside kuulmiseks ning jutuvestmiseks-kaasalaulmiseks. Täpsema info kontserdipaikade, aegade ja esinejate kohta leiab korraldaja kodulehelt www.rannarada.ee.
Festivali kavas on mitmeid kontserte, kus astuvad üles siinsed rahvamuusika edendajad-õpetajad koos oma laste ja õpilastega – Krista Sildoja, Raivo Sildoja, Olavi Kõrre, Raido Koppel, Ülle Jantson; samuti Margus Põldsepp koos Karksi-Nuia muusikakooli noortega. Pärnumaalt on pärit ka kunagine tuntud vanavara ja pärimusmuusika koguja August Pulst, kelle pea sajandi tagustelt ringreisidelt korjatud pärandit Krista ja Raivo Sildoja neljapäeval kell 18 Maarja-Magdaleena Gildi saalis toimuval kontsert-loengul tutvustavad.
Pärimusmuusika kujunemisest, vastasmõjudest ja seostest Euroopa ja maailma erinevate piirkondade muusika vahel jutustab Jaak Johansoni, Citra Krista Joonase ja Dave Murphy kontsertkava „Lamav Tiiger”. Iirimaalt pärit vile- ja flöödivirtuoos Dave Murphy viib laupäeval, 14. aprillil läbi ka iiri tinavile õpitoa. Erinevate piirkondade kultuuride mõjutustest toovad näite ka ansambli Svjata Vatra muusikud, kes ühendavad Eesti ja Ukraina pärimusmuusika traditsioone.
Pärimusmuusika Päevad lõpetab laupäeval, 14. aprill suur Pärnumaa Pillimeeste Paraad, kus eri põlvkondade ja kihelkondade muusikud kordamööda või üheskoos esinedes lisaks publikule ka üksteisele oma lugusid-laule tutvustavad. Oodata on mitmeid huvitavaid koosseise ning seniavastamata või ammu unustatud lugusid-laule. Siinkandis hästi tuntud ja elukogenud külapillimeeste kõrval astuvad üles ka nooremad pärimusmuusika harrastajad. Festivali lõpukontserdi ja tantsuõhtu sisustavad aga tänavu oma 40. tegevusaastat tähistav elav rahvamuusikalegend, ansambel Kukerpillid.
Pärnumaa pillimehed, kelleni veel üleskutse „paraadil“ esineda pole jõudnud, võivad korraldajatele endast julgelt märku anda ([email protected] või tel 516 3133.
Festivali korraldaja Ülle Jantson:
„Pärandkultuur, rahvamuusika sealhulgas, ei ole muuseumieksponaat, mida vajadusel riiulist välja võtta, et vaadata ja kuulata. Pärimusmuusika hulka kuuluvad ka meie vanaemade laulud ja vanaisade pillilood, mis veel kolm-nelikümmend aastat tagasi sageli ka raadios kõlasid ja mida vanemad inimesed seltskondades tänaseni laulda oskavad. Pärimusmuusika elab ja areneb tänapäevalgi, see on igapäevaselt meie ümber, nagu on veenvalt tõestanud kasvõi meie oma maakonna laulumemm Kihnu Virve või temaga korduvalt koos esinenud vanameistrid Kukerpillidest.
Pärimusmuusika hulgas on väga palju lastelaule, ringmänge, unelaule, mida emad tänaseni lastele õhtuti laulavad. Me sageli lihtsalt ei teadvusta endale, kust mingi lugu või laul pärit, kuid kanname sellegipoolest pärimust edasi.
Seekordse festivaliga püüamegi anda Pärnumaa eri piirkondade ja põlvkondade pärimusmuusikutele võimaluse kokku saada ja kogemusi ning repertuaari vahetada. Loodame, et nooremad muusikud tunnetavad seda väge, mis on vanade külapillimeeste lihtsates lugudes ja ilma eriliste nippide-nüanssideta esitustes ning et ka juba staažikad pillimehed leiavad, mida nooremate interpreteerimistest meelde jätta.
Kõigile klubiõhtute ning õpitubade külastajatele tahaks julgustuseks öelda, et tulge häbenemata ja mängige ühes meiega. Kel pilli pole, püüame kohapealseid instrumente omavahel jagada või tulge niisama kuulama, kaasa laulma või tantsima. See on meie kultuur ja meie pärand ning kõige parem viis seda säilitada ja järgmistele põlvkondadele edasi anda, on neid laule-pillilugusid võimalikult sageli laulda ja mängida.”